Materjali lihvimise eristav meetod liivapaber

Erinevates valdkondades kasutataval ketasliivapaberil on erinevad klassifitseerimismeetodid. Seda saab klassifitseerida otstarbe, toote nimetuse, abrasiivi või isegi sideaine järgi.

 

1. Vastavalt abrasiivsetele materjalidele: poleerimismaterjal alumiiniumoksiidi liivapaber; valge alumiiniumoksiidliivapaber; ränikarbiidist liivapaber; tsirkooniumkorund liivapaber jne.

 

 

 

2. Vastavalt otstarbele: kuiv liivapaber (puitliivapaber), mida kasutatakse puidu, bambuse, metalli või muude esemete pinna poleerimiseks; veekindel liivapaber (vesiliivapaber), mida kasutatakse metallist või mittemetallist töödeldavate detailide ja pindade poleerimiseks vesi- või õlipoleerimisega.

3. Toote nimetuse järgi: puiduliivapaber ehk kuivliivapaber; vesiliivapaber, see tähendab veekindel liivapaber; raudliivapaber, omamoodi kuiv liivapaber, mis on paksem ja suudab võimalikult kiiresti metallpinna poleerida.
Lisaks vastavalt sideainele: tavaline sideaine poleerimismaterjal liivapaber; vaigu sideaine liivapaber. Samuti on olemas jäme liivapaber ja peenliivapaber.

 

Märkused tootmisprotsessi kohta:

 

1. Aluspaber ei sobi liimiga. Tulenevalt aluspaberi tootmisprotsessist on kaetud abrasiivse poleerimismaterjali tootja poolt erineva kvaliteediga paberi tootmiseks protsessi vastavalt kohandatud, kuid kasutusprotsess on erinev. See ei sobi madala nakketugevusega materjalidele liivapaberi sideainena, vastasel juhul mõjutab see kulumiskindlust. Vastupidavus. Kui liivapaberi tootmisprotsessi korralikult ei kontrollita, tekib rabedus, mille tulemuseks on praod, plastiliiv ja paber koorub maha.

 

2. Erineva paksuse ja tera suurusega liivapaberi jaoks kasutatakse erinevaid aluspabereid. Aluspaber peaks olema jämeda võrgu puhul raske ja peene võrgu puhul kerge.

 

Aluspaberi tasapinnalise sileduse mõttes peaks peente liivaterade ja vähese liimimise tõttu olema paberipinna siledus kõrge, seega ei tohiks pinnal olla paberivilla. Jäme võrk on suhteliselt lõdvam.